molekulaarsete kerade järkjärgulisele sirgenemisele. Valgu molekul käitub happena, tal on negatiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta anoodile. Tugevalt leeliselises lahuses väheneb laetud rühmade arv (-RCOONa) tekke tttu ja makromolekul keerdub uuesti tihedamaks keraks. Seetttu on zelatiini lahuse omaduste sltuvusel pH-st mitu ekstreemumpunkti. Joonisel 23 on antud valgu makromolekuli skemaatiline ehitus sltuvalt lahuse pH-st, joonisel 24 aga valgu pundumisaste erinevatel pH väärtusel. Töövahendid. Fotoelektriline kolorimeeter, pH-meeter, 50 ml mahuga koonilised kolvid, pipetid 10 ml mahuga, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne ja konts HCl lahus, 0,01-molaarne KOH lahus. Katse käik. Nummerdatud kolbidesse (nr 1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja seejärel lisatakse HCl lahust, leelist ja vett järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10
Vxmax - maksimaalne elueerimismaht, eluaadi maht, mille juures väljuvad need molekulid, mis on võimelised graanulitesse täielikult sisenema. Kui aine molekulid mahuvad geeli pooridesse sisenema, siis iseloomustatakse nende liikumist kolonnis liikuvusteguriga Rf. Rf = (Vx-Vxmin)/(Vxmax-Vxmin) Aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nim. kromatogrammiks. Töö käik Kolonni iseloomustavad parameetrid: Kasutatav geel: Sephadex G-75 Geeli pundumisaste k= 0,1 Geelisamba kõrgus L= 17 Täidise diameeter d= 2,5; r = 1,25 Täidise kogumaht Vt= П*r2*L => 3,14* 1,252*17=83,41 Geelimaatriksi maht Vg= K*Vt => 0,1*83,41=8,341 Maksimaalne elueerimismaht Vxmax= Vt-Vg => 83,41-8,341 = 75,069 Fraktsioonide üldarv n= Vxmax/2 => 42,84/2 = 37,5 Katseklaasistatiivi asetati 38 katseklaasi nummerdatult. Seejärel avati kolonni väljavooluava ja reguleeriti kiirus optimaalseks (2 ml fraktsiooni kogumiseks kulub 2-3 minutit). Kui
Puudumine sõltub märgatavalt temperatuurist. Temperatuuri tõustes suureneb difusiooni kiirus ja järelikult ka puudumise kiirus. Teiselt poolt suureneb ka makromolekulide soojusliikumine. Selle tulemusena võivad katkeda ahelatevahelised sidemed ja piiratud pundumine läheb üle piiramata pundumiseks. Temperatuuri, kus piiratud pundumine läheb üle piiramata pundumiseks, nimetatakse pundumise kriitiliseks temperatuuriks. 20 13. Mis on pundumisaste ja kuidas seda määratakse? Pundumise iseloomustamiseks kasutatakse puudumisastet, mille all mõistetakse vedelikuhulka grammides, mis neeldub teatud pundumistasemel ja temperatuuril ühes grammis polümeeris. kus g1 - polümeeri kaal enne pundumist, g2 - polümeeri kaal pärast pundumist. Pundumisastet võib leida ka ruumala juurdekasvu järgi. Seejuures tuleb arvestada, et pundumisega (vähemalt esimesel staadiumil) kaasueb alati kontraktsioon, s.t. pundunud
annaabi.ee 
