Võrtsjärv
Kolga-Jaani ümbrust ilmestav
voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest
madalatest
künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis.
6
Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele
jäävad
samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad,
niidud
ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena.
Foto 4. Punavare kivivare Võrtsjärve põhjakaldal. U. Rootsmaa foto
Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani
kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle
merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja
hagukülad.
Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu
Võrtsjärve nõkku suundusid
annaabi.ee 
