Eesti ajalugu
õhkivate sakslaste vahel. Õnnestus heisata ka parteialgorganisatsioonde võrk.
riigilipp, kuid see oli kõik. 21 septembril valitsus EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed 1950
lahkus loodeti Lääne-Eesti kaudu põgeneda, aasta märtsis. Süüdistati senist partei juhtkonda
enamik sattus aga NSVL kätte. 22 septembril kodanlikus natsionalismis, vääras
sisenesid punatankid Tallinna ja üksteise järel kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus nõrgas
langesid ka teised linnad. Pärast ägedaid lahinguid kriitikas ja enesekriitikas. Algas puhastustöö riigi ja
heisati punalipp 24. novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes
Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist
mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8