Tõde ja Õigus II Terve tekst
midagi teha. ,,Tema tõi mu süles koju, aga vihmatibad äratasid mu üles."
,,Teid, härra Paas tunneme juba ammugi," ütles emand Vaarmann ja naeratas ise nõnda, et iga
vähegi asjatundja pidi taipama, et ei tema ise ega tema lapsed kuulu õieti siia, vaid kuhugi
mujale, mis palju peenem ja parem. ,,Teist on meile niipalju räägitud, teist ja preili Maurusest."
,,Imelik," lausus Indrek kohmetunult ja tal oli hea meel, et toas valitses videvik, sest muidu
oleksid võinud teised tema punastumist näha.
,,Jäite siis siia ukse alla," ütles emand Vaarmann hädaldavalt, ,,oleks ometi kutsunud võõra
tahapoole."
,,Ma tahtsin kutsuda," vastas neiu; ,,aga noalaev on ju laeni täis."
,,Ah jumal, minu noalaev!" kaebas ema nagu käsi ringutades ja pöördus siis Indreku poole
vabandust otsima: ,,Kui teie teaksite, mis häda mul nende kahega on. Kuhu midagi võtavad,
sinna jätavad. Ja minul aega korjata ei ole, pole muud kui kiian aga tahapoole, et saaks ukse