"punastamas" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

suurema orjana ta jalgade ette heidaks; kaisutada teda ööd ja päevad oma unelmates ja mõtetes -- ja siis näha, et ta armastab soldatimundrit! Ja sul enesel pole talle muud pakkuda kui määrdinud preestri-kuub, mille ees ta hirmu ja vastikust tunneb! Kadeduse ning raevuga pealt vaadata, kuidas ta viletsale kehken-püksile oma armastuse ja ilu aardeid pillab! Näha seda keha, mille nägemine sind põletab, seda veetlevat rinda, 319 kogu keha värisemas ja punastamas teise suudluste all. Oo, taevas, armastada ta jalga, ta kätt, ta õlgu, unistada ta sinistest soontest, ta tõmmust nahast, piinelda ööd läbi oma kambri külmal põrandal ja näha, kuidas: kõik kallistused, mis sa temale mõtlesid kinkida, lõpevad piinapingil! Mitte midagi muud saavutada, kui et teda nahkmadratsile pannakse! Oo, alles need on õiged põrgutulest hõõguvad pihid! Kui õnnelik on see, keda kahe laua vahel katki saetakse, või see, keda kaks paari hobuseid lõhki kisuvad