E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Tahan
ma mõisameheks hakata? Ei, mul on liig rohkesti põhjust neid vihata ja põlata. Agnes von
Mönnikhusen . . . Seda nime olen ma tänini vihas pidanud ja nüüd . . . See oli ju üks
Mönnikhusen, kes Koluvere lahingus talupojad ara võitis ja minu vanaisa puuoksa lasi
tõmmata. Üks Risbiter langes minu vanaisa käe läbi. Kui see selle junkru Hansu isa oli, siis
oleme temaga taga. Rumal
244
jõmpsikas see junkur Hans! Ma ei mõista, kuidas Agnes von Mönnikhusen seda
punaseharjalist poisikest . . . aga mis minul sellega asja? Mul on tõesti paremat teha kui albi
junkru ja upsaka rüütlipreili pärast oma pead murda. Läki Tallinna poole!»
Gabriel sammus edasi, aga natukese aja pärast pidi ta jälle seisatama ja aru pidama. Visa
mõte ei tahtnud kuidagi ta peast lahkuda.
«Hm! Nii väga suurt ruttu mul ei ole. Tallinn ei jookse minu eest ara. Kui ma homme sinna
ei jõua, siis olen ülehomme seal. Miks ei peaks ma pilku mõisameeste laagri peale heitma?