vägevust. 28.nov 1918 ründas punarmee Narvat ja sundis eesti rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist. Detsembri lõpul hakasid rahvaväe üksused andma punarmeele valusaid vastu lööke ning 1919aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. Kuid vabadussõda polnud veel kaugeltgi lõppenud. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia Eesti sõjategevus Eestist väljapoole. LÕPP- nov.1919 jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis
· Korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner · Saadi abi välisriikidelt detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist · Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksised andma Punarmeele valusaid vastulööke, ning 1919.aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati Vastupealetung 7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi üle vastupealeungile. · Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi · 18.jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe kaldale. · Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis · 14
annaabi.ee 
