Eesti Vabadussõda uurimustöö
Kuni juuni alguseni 1919 ei olnud Eesti vägedel otseseid kokkupuuteid Landeswehriga.
Oli küll teada, et ta on Eestile vaenulik, kuid samas oli ta ka liitlane, hoides hulga
punavägesid oma rindel kinni. Seejuures ei näidanud Landeswehr küll üles erilist
aktiivsust, vabastades mitme kuu jooksul punavägedest vaid väikese maa-ala. 22. mail
Riia ootamatu vallutamisega abistas ta aga tublisti meie operatsioone Põhja-Läti
vabastamisel. Nüüd, kus barjäär punarinnete kokkuvarisemise tõttu Eesti ja Landeswehri
vahel oli kadunud, pidi paratamatult tekkima kontakt selle vägedega.
Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma taganevate enamlaste kannul itta, kuid
pöördusid hoopiski põhjasuunas, kohtudes juuni esimestel päevadel Võnnu piirkonnas
Eesti Rahvaväe eelosadega. Sõda Landeswehriga oli alanud. Landeswehrlastel olid vastas
2. läti Võnnu polk ja soomusrong nr. 2 (vt. Joon. 4). Landeswehr ründas peamiselt lätlasi,
annaabi.ee 
