pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud suurmeeste tähtsamaid teoseid ning ajalehti. Tegelikult oli punanurk (krasnõi ugol; isegi sama 2 nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida kummardada, asendati teisega) Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja aastapäevade tähistamine
kumrnitempel, mille tavaliselt kaks korda aastas peetavatel ja mõne päeva kestvatel istungitel automaatselt ja vastuvaidlematult kiideti võimude range kontrolli all. Kommunistliku partei poolt asetatud ühe kandidaadiga nimekirjade tõttu ei olnud valijatel mingit valikut ja poolt hääletanuid oli näiteks 1951. aasta vali- mistel 99.5%. Valimiste mõte oli lihtsalt anda nõukogude võimule formaaljuriidiline kinnitus. “Valimised toimusid meie kaupluse punanurgas. Valimised olid lahtised, ilma ümbrikuta. Valimissedel lasti kasti kommunistide silma all,” meenutab üks kaasaegne. “Olid küll vali- miskabiinid, kus oleks võinud käia kandidaatide nimekirjast nimesid maha tõmbamas, aga kes sinna läks, oli kohe märgistatud." Küsimusele, miks Ülemnõukogu valimisi nimetatakse valimisteks, vastati musta huumoriga: “Sellepärast, et igal kodanikul on õigus valida kom- munistliku partei ja Siberi vahel.”
annaabi.ee 
