. Kokkuvõttes võib öelda: relatiivsusteooria kohaselt pidurdub aeg seda rohkem, mida lähemal on kell Schwarzschildi sfäärile. See tähendab, et vaatleja näeb tugevas gravitatsiooniväljas kulgevaid protsesse ni, nagu need kulgeksid aegluubis. Musta augu ümber Tugevas gravitatsiooniväljas valgust kiirgavas aatomis aeglustuvad võnkumised välise vaatleja jaoks ning kiirgunud footonid punanevad- nende sagedus väheneb. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks punanihkeks. Praeguseks on tähtis see fakt, et aeg aeglustub ja valgus punaneb seda rohkem, mida lähemal asub kiirgusala musta augu piirile. Musta augu piiril jääb aeg kauge vaatleja jaoks seisma. Näide: musta auku kukkuvat kivi jälgides näeb kauge vaatleja kuidas kivi musta augu piiri lähedal hakkab äkki pidurduma ja läheneb siis musta augu pinnale lõputult pikka aega. Niisugust pilti näeb kauge vaatleja ka musta augu enda moodustumisel, kui täheaine langeb gravitatsioonijõu mõjul tähe
(Mary ja John Gribbin 1997:77). `' Päikese ja teiste tähtede valgust saab osadeks lahutada, kasutades prismat (kolmnurkset klaasist või plastikust kiilu). Tekib vikerkaarevärviline muster, mida nimetatakse spektriks `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Vikerkaarevärvilisel ribal on näha tumedaid jooni. Kaugete galaktikate valguse spektris on tumedad jooned nihkunud spektri punase osa suunas. Seda kutsutakse punanihkeks. Põhjuseks on maailmaruumi paisumine sel ajal, kui valgus oli teel tähtedelt meie poole. Ruumi paisumine venitab ka valguslained pikemaks, mis väljendub joonte nihkumises spektri punase osa poole `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Mida kaugem galaktika, seda suurem punanihe. Kogu universum ju paisub `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Meile tundub, angu oleksime maailmaruumi keskel, aga tegelikult me pole `' (Mary ja John Gribbin 1997:79).
annaabi.ee 
