Teleskoobi peegli kuju kontrolli testimiseks on tehtud 0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2-meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine (proovi)teleskoop üleslennutamiseks. See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas (2-5 mikromeetrit), sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega (s.t. (infra)punasesse ossa nihkunud spektriga) galaktikaid. Joonis võrdleb NGST spektraalset tundlikkust HST ja tulevase infrapunase teleskoobi SIRFT (plaanitud üleslend 2003. a.) tundlikkusega. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks
pinnast eemaldumisel kiiresti alanema. 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist. 4. Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). 5. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). 6. Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine
eemaldumisel kiiresti alanema. · Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist. · Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). · Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). · Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine
Teleskoobi peegli kuju kontrolli testimiseks on tehtud 0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2- meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine prooviteleskoop üleslennutamiseks See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas mis on 2-5 mikromeetrit, sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega punasesse ossa nihkunud spektriga galaktikaid. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond satelliitteleskoope vaatlemiseks elektromagnetilise kiirguse kogu spektrialas.
Ca) – Veega, Siirius G – kollased 5000 … 6000K (tugevad Ca, K, Fe jpt metallid, H nõrk) – sellesse spektriklassi kuulub Päike M – punased, kõige „külmemad“ (2000 … 3500K) tähed – spektris keerulisemate ühendite (TiO, CN, ZrO) molekulide jooned Tähti uurides avastati, et nende spektrijooned on võrreldes Maal tekkivate samade ainete spektritega nihkunud pikemalainelisemaks – tegu on Doppleri efektist tuleneva punanihkega. Teatavasti sõltub kiiratava laine lainepikkus laineallika liikumiskiirusest ja liikumissuunast vaatleja suhtes. Kui allikas läheneb, siis tajume laineid lühemalainelisena, kui kaugeneb, siis pikemalainelisena. Tähtede spektrite punanihe näitab, et kõik tähed justkui eemalduksid meist. Mida kaugemal vaatlejast täht asub, seda suurem on tema punanihe. Avastatud nähtus kinnitas paisuva Universumi teooriat. Teised tähed
annaabi.ee 
