ning avastanud, et selle järgi pidi universum kas paisuma kui kokku tõmbuma. Võimetu uskuma, mida tema enda võrrand talle rääkis, pani Einstein sinna sisse kosmoloogilise konstandi. Einsteini universum oli staatiline ja liikumatu. Peale Hubble'i avastusi olevat Einstein aga öelnud, et see oli tema elu kõige suurem eksimus, ning isegi külastas Hubble'it 1931. aastal, et teda tänada. 1934. aastal avaldas Hubble raamatu "Punanihked udukogu spektris". 1942. aastal lahkus Hubble Mount Wilsonist, et Teises maailmasõjas natsismi vastu võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha. 1946. aastal autasustati teda teenetemedaliga. Aga see ei olnud viimane auavaldus, mis talle osaks sai. 1948. aastal valiti ta Oxfordi Queensi kolledzi auliikmeks panuse eest astronoomiasse. Pärast sõja lõppu jätkas Hubble oma tööd Mount Wilsonis, kus ta üritas veenda oma
Piiratud kosmoloogilised vaatlused on üldiselt näidanud, et suurematel heleduskaugustel on suurem energiatihedus. Tihedamaid ja vähem tihedaid piirkondi heterogeenses jaotuses saab avastada üksnes juhul, kui selle struktuur jääb nii kauaks stabiilseks, et valgus jõuab erinevate osade vahelt läbi tulla.Kui heterogeenne universum peaks avastatama, leitaks tõenäoliselt üks kahest järgnevast:Sama diameetri ja nurkmõõtmetega galaktikatel on oluliselt erinevad punanihked, millest tulenevad Hubble'i konstandi erinevad väärtused. Eri galaktikaparvedel, millel on ühesugune siniste irregulaarsete galaktikate ja tavaliste galaktikate vahekord, on erinev punanihke väärtus, millest tulenevad erinevad Hubble'i konstandid, mis on suurtes nurkmastaapides heterogeenselt jaotunud. Kaugemate piirkondade uurimisel tekivasd süstemaatilised vead, sest sealt paistavad ainult heledamad objektid. Mõned uurijad on väitnud, et aine jaotus Universumis ei ole