Seda efekti on mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9. Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses. Gravitatsioonilist punanihet põhjustab tugev gravitatsiooniväli. Eemalseisva vaatleja jaoks tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud valgustkiirgavate aatomite võnkumine, mistõttu kiirgunud footonid punanevad. Näiteks musta augu läheduses mõjuvate ülitugevate gravitatsioonijõudude tõttu on sinna sattunud osakestelt kiirgunud valgus tugevalt punanenud. Puna- ja sininihet saab märgata liikudes relativistliku raketiga. Juba võrdlemisi väikeste kiiruste juures on näha, kuidas need tähed, mis jäävad lennusuunda, hakkavad muutuma järjest sinakamateks ja violetsemateks, seevastu need tähed, mis jäävad vastaspoole sõidusuunda, muutuvad punakamateks. Punanihke skeem Punanihke funktsioon
ja et aja kulg sõltub liikumisest ja gravitatsiooniväljast.. Kokkuvõttes võib öelda: relatiivsusteooria kohaselt pidurdub aeg seda rohkem, mida lähemal on kell Schwarzschildi sfäärile. See tähendab, et vaatleja näeb tugevas gravitatsiooniväljas kulgevaid protsesse ni, nagu need kulgeksid aegluubis. Musta augu ümber Tugevas gravitatsiooniväljas valgust kiirgavas aatomis aeglustuvad võnkumised välise vaatleja jaoks ning kiirgunud footonid punanevad- nende sagedus väheneb. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks punanihkeks. Praeguseks on tähtis see fakt, et aeg aeglustub ja valgus punaneb seda rohkem, mida lähemal asub kiirgusala musta augu piirile. Musta augu piiril jääb aeg kauge vaatleja jaoks seisma. Näide: musta auku kukkuvat kivi jälgides näeb kauge vaatleja kuidas kivi musta augu piiri lähedal hakkab äkki pidurduma ja läheneb siis musta augu pinnale lõputult pikka aega. Niisugust pilti näeb kauge vaatleja ka
annaabi.ee 
