Eesti teatri lühiajalugu
Menning ei naasnud enam kunagi teatrisse, jäädes elu lõpuni kibestunud
üksikuks inimeseks.
Umbes 40 aasta pärast 1. Põlengut äraksid tartlased pommiplahvatuste pelae,
Oli sõjaaeg. Vanemuise teater põles jälle. Teater kadus leekides ja pärast nende
vaibumist Lindgreni ja Matteuse majesteetlik teatrihoone, Tartu üks ilusamaid maju
enam ei olnud. Pommitajateks oli Vene õhujõudude halastamatu armee, kes ka tulistas
ühe lennuki, millest katapulteerus mees. Ta ei kandnud punamundrit ja selles mehes
tundi endist isikut, kellest räägiti Vanemuise esimese põlengu ajal. Mees haihtus nagu
eelmiselgi korral, kuigi teda otsis taga nüüd juba terve armee, alguses Saksa ja seejärel
Vene oma.
Algasid uued ajad. Vanemuise eestiaegset maja ei peetud tarvilikuks taastada.
Selle asemel ehitati uus, mis sobis seitsmekümnendatesse- nurgaline, hall, suug, igav
ja ühetaoline. Maja valitsejaks sai Kaarel Ird tuntud kommunist ja kuri inimene.