Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1). Sloveenia on Euroopa metsarikkamaid riike (mets katab 50 % terr- st).Muldadest on valdavad metsapruun- ja mägimullad, Karsti plaatol on ka punamuldi. Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes.Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel
tuuled põhjasuunas lähistroopiliselt kõrbealalt ekvatoriaalsele alale. Mullastik Kuna Mato Grosso piirkonna mullatüüpe on enamasti kirjeldatud kasutades Ameerika klassifikatsiooni, siis ei jää minul muud üle, ku seda sama teha. Stahleri (1992) raamatus oleval maalima mullakaardil on märgitud, et platoo kuulub oxisols ja ultisols mullatüüpide piirkonda. Maakeeli tähendavad need vastavalt troopilisi punamuldi, millel puudub kihistumine, ja pruune või kastanipruune metsamuldi, mis asetsevad eelkõige lehtmetsade all, saades langenud lehtedelt enda rikastamiseks katione. Ka Tarandi pakub oma raamatus välja, et tõenäoliselt on neil aladel levinud savanni leostunud ja tüüpilised punased mullad. Punaste muldade kõrval esineb tasandikel kuivemates savannides neile omane punakaspruunide muldade tüüp. Savanni punased mullad vahelduvad kuivade metsade põõsastike punakasruskete muldadega
annaabi.ee 
