Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus
põletuskohal ning luud ja koos surnuga tules olnud esemed pandi kalmesse. Harva tuli ette ka
surnu põletamine kalmel. Peale surnu hävitati tihti ka tema asjad- need murti katki või väänati
kõveraks. Tuleriidalt kogutud jäänused loobiti enamasti kalmesse laiali.
Sageli maeti surnud eluasemete juurde või isegi nende sisse. Surnud sängitati madalatesse
haudadesse selili väljasirutatud asendise, käed rinnal või külgedel. vahel riputati hauda
punamulda-ookrit. Haudade põhja asetati kuuseoksei ja kasetohtu. Mõnikord asetati meeste ja
naiste surnukehad hauda erisuunaliselt. Valmast ja Kõnnust on leitud paarishaud, kuhu koos
maetud mees ja naine olid sängitatud vastupidises suunas.
Surnu maeti täies rõivastuses, mis oli veel kaunistatud luust, hammastest ja merevaigust
ripatsitega. Amulettidena kasutati väikeste kiskjate lõualuusid.
Tõenäoliselt usuti hauatagusesse ellu ja pandi vajalikke tarbeesemeid selleks puhuks surnule
kaasa