Eesti uusima aja ajalugu
suurimaks erinevuseks oli relvajõududes. Eestis oli vähemalt põhimõtteliselt mobiliseeritavad mehed olemas, Lätis kippus olema
olukord teistsugune - Läti Rahvusväeosad olid lahkunud Nõukogude Venemaale ja kujutasid endast Punaarmee kõige ustavamaid
sõjaväelasi. Ulmanise valitsus kuulutas välja ka mobilisatsiooni, aga mehi tuli kokku napilt. Lätis leidus üldist punameelsust
tunduvalt rohkem kui Eestis. Ainus võimalus Läti kaitseks oli otsida välisabi. Lätlastel läks asi veel nirumalt kui eestlastel,
Skandinaaviast ei saanud praktiliselt midagi ja sellises olukorras Ulmanise valitsus oli sunnitud abi otsima sakslastelt. Nov lõpus
1918 pidas ka Eesti diviisiülem läbirääkimisi, et leida vabatahtlikke, aga Berliinis pandi sellele käsi ette. Saksa valitsus mõtles
annaabi.ee 
