head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval oli rangelt keelatud ketramine Rituaalseteks toitudeks olid odratangu või odrajahupuder. Sealiha, pea, jalad või külg. Punane õlu ja viin, 20. sajandil ka vein, mahl ja punased marjad. Päev oli eelkõige naiste püha. Naised pidid siis ilmtingimata punast veini jooma, see andis hea tervise ja pani põsed punama. Mehed võtsid siis kodused toimetused enda kanda ning lubasid naistel ja tütardel kõrtsi tantsu lööma minna. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Asteekidel( Mehiko pinnal elav rahvas) algab sel päeval pidustustega uus aasta. Inglased tähistavad jõulude lõppu nagu ka sakslased ja paljud teised rahvad.
Mis algab suure jooksuga, See lõpeb suure krooksuga. Mis algab päevakoiguga, See lõpeb magustoiduga. Mis algab suure lumega, See lõpeb suure unega. Suve soe silmadesse Külm nüüd kõnib kuuski mööda, Vilu võserikku mööda, Hall käib haavikualutsi. Taevas see on tuhakarva, Pilved pajapõhja karva, Süda jääb sügises üksinda. Suve sõrmed sambla alla, Varbad vatiteki alla; Suve soe jääb silmadesse, Kuum aga kinda kirjadesse, Päike põsile punama. 6 Enim meeldinud luuletus Kaks otsa Kes see pani kaks vest peni Üheketi otsa Köitis penid ühte seni Kuni üks saan otsa Kes see kahed pastlad pani Talveks kapi otsa Nemad jäävad sinna seni Knui talv saab otsa Keegi oli veel kes oli Joonele kaks otsa Nemadjäävad ühte seni Kuni kõik saab otsa See luuletus räägib sellest, et sa võid valida teise tee, aga tulemusena jõuad ikka samasse kohta