Sõjasuvi Ruhnul
jagu ükski merehaigus.
,,Ja kui palju neid veel tuleb?'' küsis nooruke sapöör.
,,Kuni kõik puntrasse lähevad. Selle ajaga aga oleme juba Ruhnus.''
,,Et ta kuhtuks, see Ruhnu!''
,,Selleks me sinna lähemegi.''
Sapööride juttu kuulates mõlgutas Jegorõtšev omamõtteid meenutades mitte just kerget teenistust saartel....
,,Dessandil valmistuda maaleminekuks!'' andis ta edasi komandöri käsu.
,,Kõik üles!'' andis Jegorõtšev omakorda korralduse ja ronis punalaevastiklase järel tekile. Oli ebasuviselt sünge
varahommik. Kogu taevast katsid hallid pilved. Tuul oli veidi vaiksemaks jäänud, kuid pildus endiselt traallaeva ühelt
küljelt teisele. Nagu suur karvamüts kerkis eespool veest Ruhnu saar. Selgesti paistis kõrge tuletorn. Dessantsalk
lähenes saarele tuulealusest küljest ja kõikumine vähenes. Peagi jäi traallaev kaldust eemale hoidudes triivi.
,,Paadid vette!'' käsutas Jegorõtšev ja sapöörid hakkasid tegutsema