METSAMULLATEADUS
huumusesisaldusele, et see ei langeks allapoole optimaalset taste. Selleks kasutatakse
heintaimedega külvikordasid [2 lk 34-35].
3.8 Muldade kujunemne
Leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun
more. Kollakashallil moreenil kujunenud mullad koosnevadkohalikest karbonaatsetest
kivimites ja fennoskandiast pärit materjalist. Kollakaspruunil morenil kujunenud mullad
sisaldavad lisaks eespool nimetatud komponentidele ka devoni kivimite materjali.
Punakasruuni moreeni korral on juhtival johal devoni kivimite materjal.
Leetjad mullad on enamasti kasutusel põllumaana. Nendel kasvavad metsad on kuulubad
valdavalt sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüüoi. Tgemist on kõrge tootlikusega
salu- ja laanemtesadega. Puistutest domineerivad kuusikud ja männikud, vähem on
kaasikuid ja haavikuid.
Leetjate muldade profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud eluviaalne horisont, mille teke
annaabi.ee 
