KOBRASTE UURIMUSTÖÖ
väheldased, neid tarvitatakse nagu käsi töötamiseks ja asjade ülesvõtmiseks maast või
jooksmiseks jalgadena. Siiski on kobras kuival maal kohmakas ja üsna näotu välimusega.
(2;3;6;7;8)
Vees ei tunne, aga kobrast äragi. Temas on kõik kohastunud eluks vees. Kõrvalestad on
väikesed ja küünivad vaevu läbi kasuka. Nagu ninasõõrmetelgi, nii on ka kõrvaaval erilised
lihased, mis sulgevad selle tugevasti vee all viibimisel. Tihedasti liibuvad ka huuled tagapool
punakasoranze lõikehambaid, mis võimaldab loomal ka vee all taimi läbi närida. Tema
anaalnäärmed eritavad erilist rasunõret, millega kobras võiab oma karvastikku. (8)
Kopra karvastik on märgumatu. See koosneb väga tihedast ja pehmest aluskarvast, mida katab
karmim ja pikem pealiskarv nii tihedalt, et vesi ei suuda sellest läbi tungida. Õhukiht, mis jääb
aluskarva vahele kaitseb looma nahka märgumise ja jahtumise eest.
Kopra närimistegevus tekitab imestust