punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka. Kuna veriapelsinid on õhukese koorega ja väga mahlakad, siis on nõudmine nende järele praegugi suur. Praeguseks on jõutud rohkem istandikke rajada ja jätkub ehtsaid sorte. Eriti palju kasvatatakse neid Itaalias, kus 50% kogu apelsinitoodangust on punakalihalised. Euroopas enne söömist apelsinid kooritakse, seepärast kaubastatakse siin sorte, mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga. Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi.
Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka. Kuna veriapelsinid on õhukese koorega ja väga mahlakad, siis on nõudmine nende järele praegugi suur. Praeguseks on jõutud rohkem istandikke rajada ja jätkub ehtsaid sorte. Eriti palju kasvatatakse neid Itaalias, kus 50% kogu apelsinitoodangust on punakalihalised. AJALUGU, PÄRITOLU Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Hiinas on seda kasvatatud juba mitu tuhat aastat. 17. sajandil hakati apelsini kasvatama Hispaanias. Portugali admiraalid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg aastas
annaabi.ee 
