Haavapuravik
mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise
tähtsusega.
Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades
ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega.
Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist
nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel
võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja
punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja
liivtatik.
Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud
söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana, tamme ja
punajalgkivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult
söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja
sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib
ta tekitada seedehäireid
annaabi.ee 
