Keskaeg
jumalate vaenulikud gigandid).
Pärimuse järgi pidi maailm hukkuma hea ja kurja viimases võitluses. See tähendas kõige hukku (ka jumalate)
ning maailma vajumist keevasse ookeani. Skandinaavia uskumustes kerkisid esile 3 tähtsamat jumalat Odin
(sõja- ja päikesejumal, oli laia kübaraga ükssilmne vanamees, ta valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti, ta oli sageli
petlik kavaldaja, eelkõige oli ta sõjaõhutaja ning valitseja Valhallas), Thor (pikse- ja taevajumal, kujutati
punahabemelise vanamehena, ta oli usaldusväärne ja rahumeelsete põlluharijate seas kõrgelt hinnatud), Frej
(viljakusejumal, samuti rahu ja jõukuse jumal, ta edendas nii taimekasvu kui ka inimeste ja loomade sigivust,
sellepärast kujutati teda sageli suure suguelundiga) ja kurjade jõudude kehastajat hiid Loki (üleannetuse
jumal, teda kirjeldatakse kui ,,kõigi pettuste kavaldajat", ta oli algselt tulejumal, ta oli muljetavaldavate
võluvõimetega meistervaras ning võis võtta mistahes kuju.