Eesti II maailmasõja ajal
Kuna selle nõudmisega kaasnesid ka ähvardused siis otsustas
Eesti, et sõja vältimiseks kirjutatakse alla. 28.septembril 1939. aastal kirjutati ala
baasidelepingule (taolised lepingud tehti ka Lätile ja Leedule). Venemaa eesmärgiks
oli saada Baltiriigid enda alla ja järgmise sammu tegi Venemaa 1940. aasta juunis,
nõudes valitsuse väljavahetust ja uute Punaarmee baaside loomist. Kuna väiksemad
riigid ei tahtnud sõda alustada siis pidid Eesti, Läti, Leedu sellega leppima.
Punaamee okupeeris Eesti 17.juunil 1940 (Läti 15.juuni1940.a.). Mõne päeva pärast
toimus Eestis Venemaa poolt korraldatud ,,töörahva revolutsioon", selle etteotsa sai
kuulus ,,rahvavalitsus" ( ja selle etteotsa määrati J.VaresBarbarus). Johannes
VaresBarbarus kinnitas, et Eesti riigikord ja iseseisvus jääb püsima, kuid läks
sootuks teisiti. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotialistliku Vabariigi
6.augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu kooseisu.