Eesti XX sajandi algul
Omakaitse, Eesti leegion, pataljon Narva, mobilisatsioonid:
Omakaitse: Pärast suvesõda saadeti metsavendada üksused laiali Saksa
okupatsioonivõimude korraldusel. Enamik metsavendadest liitus seejärel stiihiliselt
tekkinud vabatahtliku relvastatud organisatsioon - Omakaitse. Omakaitse peamiseks
ülesandeks oli Eesti puhastamine Punaarmee riismetest ja Nõukogude luure-
diversioonigruppidest, punaaktivistide interneerimine, endise riigipiiri valvamine ning
vahiteenistuse korraldamine ühendusteedel, sildadel, tööstusettevõtetes ja teistel
sõjaliselt oluliselt objektidel. Allutatud Eesti Omavalitsuse kaudu Saksa sõjaväe- ja
politseivõimudele. Sinna kuulus 44 000 inimest, järk-järgult vähenes.
Ida- ja politseipataljonid: Anti korraldus luua eesti vabatahtlikest julgestusgrupid,
mis said hiljem tuntuks kui idapataljonide nime all. Organiseeriti kuus rindepataljoni
annaabi.ee 
