vedeliku temperatuur. Vedeliku keemistemperatuur oleneb rõhust. Mida kõrgem on õhu rõhk , seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur . Rõhu langemisel keemistemperatuur langeb. Kuna imitorus vedeliku rõhk langeb, võib vedelik imitorus hakata keema. Pump hakkab pumpama auru ja vedeliku segu , millega imikõrgus väheneb . Vee imikõrgus atmosfääri rõhul on praktiliselt juba 70oC juures nulli lähedane ja pump lakkab pumpamast. Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole . 3 Küsimus 3. Kavitatsioon pumbas, selle tekkimise tingimused, kavitatsiooni varu ja kaviteerimisohu vähendamise võimalused . Kui vedelik süsteemis liigub kiirelt, võib vedeliku rõhk mingis süsteemi osas langeda alla tema aurumise kriitilist rõhku, mis on ligikaudu võrdne küllastunud
o. kineetiliseks energiaks. Peale vaadeldud tegurite mõjutab pumba imemiskõrgust vedeliku temperatuur. Vedeliku keemistemperatuur oleneb rõhust. Mida kõrgem on rõhk ,seda kõrgem on keemistemperatuur . Rõhu langemisel keemistemperatuur langeb. Kuna imitorus vedeliku rõhk langeb, võib vedelik imitorus hakata keema. Pump hakkab pumpama auru ja vedeliku segu , millega imikõrgus väheneb . Vee imikõrgus atmosfäri rõhul on praktiliselt juba 70oC juures 0- lähedane ja pump lakkab pumpamast. Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole . Tuleb vahet teha pumba tegeliku e. geomeetrilise imikõrguse ja vaakummeetrilise imikõrguse vahel. Pumba geomeetriliseks imemiskõrguseks ( hi või z1) nimetatakse veevõtukoha veepinna ja pumba telje ( rõhtne labapump ) või tööratta labade alumise ääre ( püstpump ) vahet. Geomeetrilist imikõrgust on võimalik vahetult mõõta.
annaabi.ee 
