TÖÖLISKULTUUR (ELAMISTINGIMUSED, KORTERITE SISUSTUS)
sajandi lõpus, aga eriti pärast 1905.-07. Aasta revolutsiooni hakati olusid
mõneti parandama. Osa kasarmuid sai pealeehitise, ka kasarmute sees hakati ajutisi vaheseinu
asendama püsivatega ning moodustama koridorisüsteemis kööktube. Kui seni olid töölised
kasarmukoha saanud tasuta, siis nüüd hakkas tuba maksma 1-1,25 rubla kuus. Paranesid ka
sanitaarolud: kaotati uriinitünnid, kuuride juurde ehitati püsikäimlad, tarbevett hakati saama
sauna väliskraanidest ja kolmest pumbakaevust, kust see kalekookudega tupa kanti(varem oli
vett toodud jõest).
Teine osa kasarmuid oli nn rõdudega, kus koridori üks sein, mis eraldas teda õuest, oli
kõigest rinnakõrgune, teises seinas olid vaheldumisi köökide uksed ja tubade aknad. Kööke
oli korrusel kuus, igaühes pliit, veekraan ja valamu.
Uued, aastail 1880-1900 valminud valdavalt kolmekorrulised kivikasarmud, kus oli
kokku 10 564 korterit, olid kvaliteedilt ja plaanilahenduselt vanadest tunduvalt paremad: