"pulverized" - 1 õppematerjal

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku viis uut kaevandust ning kuna maagaas asendas samal ajal põlvekivigaasi, siis põlevkivi gaasistamistööstus orienteeriti ümber keemiatööstuseks. 1955 aastal otsustas Nõukogude Liidu keskvõim rajada Narva Balti Soojuselektrijaama, mis valmis 1959 aastal ning mille võimsus oli 100 MW