Islami meditsiin keskajal
pidid siis Avicenna ja Galeni õpetusi asendama hakkama.
Damaskusest pärit Ibn al-Lubudi samuti lükkas tagasi nelja huumori teooria ja avastas, et
keha ja tema säilimine sõltuvad üksnes verest, ja et arterite liikumine ei sõltu südame
liikumisest ning, et süda on esimene organ mis lootel välja areneb mitte aju, nagu seda oli
arvanud Hippocrates.
Islami arstid olid teerajajad ka pulsi uurimises (pulsology and sphygmology). Varem oldi
Galeni järgi usutud, et igal organil (ja haigusel) on eraldi pulsitüüp. Usuti ka, et kõik arteri
osad pulseerivad üheaegselt ning pulss on seotud loomuliku liikumisega, mitte
südamelöökidega. Esimene, kes pulssi uut moodi seletas oli Avicenna, ta leidis, et: ,,Iga
pulsilöök koosneb kahest liikumisest ja kahest pausist. Paisumine, paus, kokkutõmbumine,
paus. Seega pulss on liikumine südames ja arterites, mis on vahelduv paisumine ja
kokkutõmbumine
annaabi.ee 
