avaldatud mõju sõnaliselt kirjeldada ja seda poeetiliselt väljendada. Lisaks psühholoogilistele faktoritele mõjutavad meie värvielamust ka sümbolid. Nii sõltub meie hinnang värvidele nii sellest, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. (9) Värvide mõju määratlemine põhineb valdavalt elamuskirjelduste analüüsile. Mõõdetavaks suuruseks on kvalitatiivselt erinevate kiirguste mõju meie füsioloogilisele seisundile - vererõhule, pulsisagedusele, hormoonide hulgale ja liigutuste kiirusele. Meid ümbritsevatelt pindadelt reflekteeruv valguskvaliteet ei avalda kehale sedavõrd mõõdetavat mõju kui monokromaatilised kiirgused, valguse mõju on enam emotsionaal-psühholoogiline. Kõige põhjalikumalt on uuritud pikalainelise punase ja lühilainelise sinise kiirguse mõju meie keha reaktsioonidele. Katsete tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et meie organism reageerib tugevale värviärritusele vastureaktsiooniga. (9)
verd kopsudesse ja mujale vereringesse). Pulsisagedust mõõdetakse löökidena minutis. Pulsisagedus on väga individuaalne, sõltub oluliselt vanusest, soost, tervislikust seisundist ning treenitusest. Ta on erinev nii kõikidel inimestel kui ka igaühel meist eri päevadel, sest süda reageerib ka ümbritsevatele tingimustele ja vaimsetele ärritajatele, mis võivad tõsta pulsisagedust ilma tõelise füüsilise koormuseta. Pulsisagedusele võivad mõju avaldada: • välistemperatuur (külmas ja kuumas liikudes on pulsisageduse väärtus erinev normaalse temperatuuri juures esinevast); • organismi stressitase; • söök ning jook (nt kohv, alkohol); • ravimid; • suitsetamine enne treeningut; • ööpäevane rütm (pulss on kõige madalam öösel ning kõrgeim päeval kell 2, vahe võib kõikuda 8–10 lööki minutis). Naiste pulss on kehalisel treeningul umbes 5–7 löögi võrra kiirem
annaabi.ee 
