17) S1 1,05 Kolmefaasilisi sildalaldeid kasutatakse nende heade tehniliste omaduste (väike pulsatsioon, suur võimsustegur) tõttu kõige enam. Tänapäeval kasutatakse türistoridel põhinevaid sildalaldeid eelkõige väga võimsate alalisvooluajamite toiteks. Väiksema võimsusega ajamites kasutatakse mittejuhitavaid dioodalaldeid ning pinge reguleerimiseks eraldi pulsilaiusmuundureid. Mittetüüritavad dioodidel põhinevad sildalaldid on kasutusel ka alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurites. Dioodalaldite eeliseks on kindlasti nende lihtne ehitus ja väike hind, kuid puuduseks asjaolu, et need ei võimalda energiat võrku tagastada (nt. ajami generaatoritalitluse puhul). Tüüritavad alaldid võimaldavad energiat võrku tagastada, kui nende juhtimisel valida selleks sobiv tüürnurga väärtus. Väärib märkimist, et kolmefaasiline sildlülitus on kasutusel ka
antud lülituse peamiseks puuduseks. Koormusesse antavat energia hulka juhitakse pooljuhtlülitite suhtelise lülituskestuse muutmisega. Suhteline lülituskestus võib alati muutuda nullist üheni ning tavaliselt langeb 0,05 ja 0,50-ni, sest magneetimise ja demagneetimise kestused on piiratud. Väikeste koormuste korral Ud k = qUd s. Kahe lülitiga ja eraldustrafoga pinget madaldav pulsilaiusmuundur. Ühe lülitiga pinget madaldavaid pulsilaiusmuundureid kasutatakse koormuste võimsustel mõned sajad vatid. Seevastu kahe lülitiga muundurid ei vaja eraldatud demagneetimismähist ning neid kasutatakse koormuste võimsustel kilovatt ja rohkem. Joonisel 1.28 on näidatud sellise muunduri jõuahela skeem, kus mõlemat transistori avatakse ja suletakse üheaegselt. Antud kahe lülitiga ja eraldustrafoga pinget madaldavat pulsilaiusmuundurit tuntakse kui diagonaal- poolsildmuundurit, kahepoolset muundurit või asümmeetrilist poolsildmuundurit
annaabi.ee 
