INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Seda on võimalik
35
palpeerida (kombelda) üle kogu keha suurte arterite piirkonnast. Nt. randmearteritelt,
unearteritelt, kubeme piirkonnas asuvatelt reiearteritelt jne. Niisiis pulss on arteri
seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel
väljapaiskuv veri vastu aordikaart. Palpeerides pulssi võib tunda normaalselt ühtlasi
pulsitõukeid (pulsilaineid), mis on ühtlaste intervallidega ja võrdse tugevusega.
Veresoonkond moodustub arteritest, veenidest ja kapillaaridest, mis kujutab endast nn.
"suletud" torukeste süsteemi. Vere paneb liikuma südame kui pumba töö ja
veresoonkonna eri osades olevate rõhkude erinevuse koosmõju. Veri liigub alati selles
suunas, kus rõhk on madalam. Nii iseloomustabki kogu veresoonkonda püsiva vererõhu
olemasolu. Seda rõhku saab mõõta (mmHg st. millimeetrit elavhõbeda sammast).
Eristatakse ülemist e
annaabi.ee 
