"pulsilained" - 1 õppematerjal

Elutähtsate näitajate mõõtmine

See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks. Pulsi suurus (vere kogus, mis pumbatakse soontesse iga löögiga) Südamelihase kontraktsioonil mõjutab veri pulsi voluumenit ehk ruumala. Palpeerimisel jälgitakse, kas pulsilained on sama suured. Pulss võib olla täidlane, normaalne, nõrk või niitjas. Rütm (südamelöökide regulaarsus) Pulss on tavaliselt regulaarne. Kui süda lööb regulaarselt, siis iga pulsilaine tundub samasugusena. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas pulsilained järgnevad üksteisele ühesuguste vahedega. Mõnikord tekib kodadest päritolev ekstrasüstol, mis tundub patsiendile ebameeldivana. Üksikuid lisalööke tekib ka stressi korral, kuna esineb sümpaatilise närvisüsteemi ärritus