lakkamist. Jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult peale välisjõudude lakkamist. Koormuse liigid Olenevalt jõumõjumise kiirusest liigitatakse tugevused: 1) staatilised tugevused 2) dünaamilised tugevused a) jõud kasvab aeglaselt, iseloomusab staatilist tugevust. b) jõu momentaalne suurendamine maksimumini momentaalselt, seda iseloomustab dünaaminiline tugevus. c) Jõumuutumist nullist maksimumini nim pulseerivaks koormuseks d) Kui jõud pulseerub positiivses sunnas(tõmbleb) siis on ta eba sümeetriline. Nim sümeetrliliseks pulsaksiooniks Vastavalt koormuse mõjudele liigitatakse tugevused: 1) staatiliseks 2) dünaamiliseks(löögiline, pulseeriv ja vibreerib) Staatilised tugevused ja nende määramine Vastavalt jõumõjuvuse suunale liigitatakse tugevused: Surve tugevus Rsm Rm Väände tugevus Rvm Lõike tugevus T Painde tugevus Rpm Tõmbetugevus Määratakse silindriliste katsekehadega- metallid
Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil) Elektromagneetilise kiirusmõõturiga – mõõturi tekitatud magnetväljas liikuv elektrijuht (nt vesi) indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega. Voolukiiruse mõõtmine tiivikuga: Voolukiirus muutub jõe ristlõikes (turbulentsuse, hõõrdejõudude mõjul), seetõttu tuleb teha kiiruse mõõtmine paljudes punktides risti jõega ja paljudel sügavustel. Kiirus jões muutub (pulseerub), seetõttu tuleb mõõta pikka aega, nt 100 sek. Lävendis valitakse kiirusvertikaalid, millede arv sõltub jõe laiusest. Kiiruspunktide arv sõltub voolu sügavusest. Mõõtmiskestvus 100 sek igas sügavuspunktis, võib ka integraalmeetodil või kiirendatud 50-60 sek (kui vool on kiire). Kalda ääres voolukiiruse määramisel tuleb arvesse võtta kalda isepärasusi, mida iseloomustab k tegur:
annaabi.ee 
