Marie Under
Laikmaa algatusel ilmus trükis rida teisigi luuletusi, nende hulgas ,,Ema laul",
,,Noor-Eesti" esimeses albumis. Laikmaa mõjus noorele Underile vabastavalt ja rikastavalt,
äratas temas fantaasiat ja ootel olnud poeetilisi jõuvarusid. Olemussarnasus lõi ühise keele.
Laikmaa tundis lõpetamatuse võlu elus ja kunstis. Midagi samataolist aimub Marie Underi
olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus
varub luuletusele kordumatu elulise pulseerivuse. Mõlematele oli võõras lõpetatud
klassikalise täiuse ideaal. Luuletaja käsikirja jäänud värssides ja kirjades sellest ajalõigust
tungib kohati isegi raevukalt esile motiiv: inimese inimlik õigus õnnele. See jääb varieeruma
läbi kogu tema loomingu. Marie Underi ja Ants Laikmaa kui olemuslähedaste inimeste
kohtumisel süttinud tundepuhang tasanes peagi elupõliseks sõpruseks, mis oli tavalisest
otsekui kõrgemal tasandil