Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks tuuma suurtuum ja pisituum. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust ja pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Ehitus... Kinglooma paljunemine Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Aitäh!
keskosani. Suuvälja ripsmed tekitavad pidevalt liikudes veevoolu, mis kannab rakusuu juurde baktereid. · rakusuu asub suuvälja tagumises otsas; selle kaudu kingloom toitub. · rakuneel lühike ja torujas; selle lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool1, mis sealt baktereid seedides edasi liigub. · rakupärak selle kaudu heidetakse välja seedimata toidujäänused. · toomakanalid need on pulseerivatel vakuoolidel2; need suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks rakutuuma: 1) suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust. 2) pisituum osaleb sugulisel paljunemisel (enamasti paljuneb kingloom siiski mittesuguliselt ristipooldumise teel). 1 Vt. ptk. 1.2 2 Vt. ptk. 1.2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 3 1319659837129285.doc Kärt Roomäe
annaabi.ee 
