Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt. Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku:
Purunemisel maksimaalne jõud määrab pinge mida loetakse pinge Rm materjali tugevuseks. Rm=Fmax/S (N/mm2) Katsekeha pikenemist määratakse suhtelise katkepikenemisega. Mõõtes alg- ja lõpppikkuse võime kirjutada katkevenivuse valemi A=-L-L 0/L0*100% Väände tugevus määratakse analoogselt painde tugevusele, väände momendi kaudu ja vastupidavus momendi kaudu. Dünaamilised tugevused määratakse materjalidele, mis peavad vastupidama löögilisele ja pulseerivale koormisele Löögisitkuse tugevus- määratakse löögipendli abil. Pinnakõvaduse määramine -kuulub mitte purustavate katete liiki. -määratakse materjali pinna deformeeritavuse põhimõttel, sell eesmärgil kasutatakse erinevaid otsmikke:1) Brinelli kõvadus 2) Rockwelli kõvadus 3)Vickersi kõvadus Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi kgf)
annaabi.ee 
