osaliselt tüüritav) ja kolmas täht näitab jõupooljuhtide lülitusviisi (A- ühise anoodiga, K- ühise katoodiga). Suure võimsuse korral kasutatakse ka kuuefaasilisi lülitusi, kolmefaasilisi nulldioodiga lülitusi ning mimeid teisi. Ühefaasilist poolperioodlülitust kasutatakse väikesevõimsuselistes alaldites ja vaheldites. Mõõtmised Väljundtunnusjoon U0=f(I0) Pulsatsioonipinge U0, V I0, A U0, V Pulsatsioonitegur, n C nC n C nC n C nC % 0 0,75/150 0 115 7,5/150 5,75 2,78 68,37 20 0,75/150 0,1 95 7,5/150 4,75 2,62 78,01
Näivvõimsuse efektiivväärtus Ps, pinge Us, ja vool Is toidavad alaldit vahetult läbi drosselite või trafo. Alalisvoolukoormuse keskmine võimsus Pd, pinge Ud, ja vool Id on pulseerivad signaalid 1, 2, 3, või 6 pulsiga toitepinge perioodi T kohta. Tegureid kU, kI, kP, kR, ja kF nimetatakse vastavalt pinge-, voolu-, võimsuse-, vastu- ja pärilülituse teguriteks. Väljundpinge pulsatsioonitegur kr määratakse tavaliselt alaldatud pulsatsioonipinge amplituudväärtuse Ur ja alaldatud pinge keskväärtuse Ud suhtena. Maksimaalne vastupinge UR ja päripinge UF sõltuvad alaldi skeemist. Alaldi võimsustegur kujutab endast väljundvõimsuse keskväärtuse Pd ja näivvõimsuse Ps jagatist. Võimsustegurit mõjutavad pinge ja voolu VD VS1 Us Ud M a
annaabi.ee 
