Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pulsatsioonid" - 4 õppematerjali

Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees
35
pptx

Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees

• Algab munandite suurenemisega (>4 ml) • Esimene menarhe 2 aasta pärast • Vanuses 9-14 aastat • Vanuses (6)8-13 aastat Puberteet • Poisid (9-13 a) • Testiste suurenemine • Maht > 4 ml • Pikkus >2,5 cm • Tüdrukud (8-13 a) • Rindade areng Arengustaadiumid vastavalt Tanneri skaalale 1. Väikese amplituudiga GnRH pulsatsioonid -> 2. Pulsside amplituudi suurenemine öösiti -> 3. Pulsside suur amplituud ööpäevaringselt Puberteedi hindamise aluseks on Tanneri skaala Stage 1 – sündides Stage 2 – puberteedi algus Stage 3 Stage 4 Stage 5 - täiskasvanud Patofüsioloogia - teemad • Sugulise diferentseerumise häired • Enneaegne puberteet ja puberteedi hilinemine • Adrenogenitaalne sündroom • Hüpogonadism (üldmõiste) • Hüpogonadism (meestel) • Amenorröa • PCOS

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Spikker
8
doc

Spikker

trajektooridele lainetes. Pinnalainete statistiline kirjeldamineMeres ei ole pinnalained üldjuhul ühe kindla sageduse, amplituudi ja faasiga levivad lained, vaid kujutavad endast erinevate parameetritega lainete summat ehk superpositsiooni. Tuul on alati turbulentne ehk ebaühtlane. Keskmine tuul tekitab hõõrdepinge kaudu hoovuseid (nt Ekmani triivhoovus) ja pikki laineid. Tuule turbulentsed pulsatsioonid tekitavad pinnalaineid. Tuulelained tekivad, kui tuule kiirus ületab 1 m/s. Lainete kasvu algfaasis ergutavad Philipsi teooria järgi tuulega seotud õhurõhu pulsatsioonid nn resonantsmehanismi kaudu lühikese pikkusega laineid. Lainete amplituudi kasvades hakkab Miles'i nn nihketeooria järgi lainetele mõjuma laineharjades tuule hõõrdpinge, mis kasvatab lainekõrgust veelgi. Lainekõrgus kasvab püsiva tuule korral

Merendus → Merefüüsika
42 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks. Alaldi väljundis on pulseeriv alalisvool pingega Uz, mis kolmefaasilise 400 V süsteemi puhul omab väärtust U Z 565 V. 49 Joonis 6.2. Kolmefaasilise mittejuhitava sildalaldi tööpõhimõte [9] Alalisvoolu vahelüli (DC link) koosneb omakorda kondensaatorist, käivitus- ja pidurdusahelast. Alalisvoolu vahelülis silutakse alalisvoolu pulsatsioonid ära kondensaatori abil. Kui muundur lülitatakse võrku tekkib kondensaatori laadumise tõttu väga suur vooluimpulss, mistõttu on alalisvoolu vahelülisse sisse ehitatud türistoriga juhitav pidurdusahel. Takisti piirab voolu väärtust, kondensaatorid laaduvad aeglasemalt ning ohutult. Kui kondensaatorid on laetud viiakse türistor kinnisesse olekusse ning takisti lühistatakse. Pidurdusahelat kasutatakse dünaamilisel pidurdamisel, et ära hajutada pidurdamisel vabanevat soojusenergiat

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

kus R1 on toiteallika sisetakistus, R2 drosseli aktiivtakistus, R3 lülitustransistori takistus (avatud olekus) ja R4 dioodi päritakistus. Seetõttu R qmax = 1 - < 0,8...0,9 , R kus R on koormuse aktiivtakistus. Juhtimistunnusjoon joonisel on 1.31, b, mis näitab transistori talitlust, kus koormuse pingele Ud k ja voolule Id k on omased pulsatsioonid Ur ja Ir. Jällegi võib koormusvool olla pidev või katkev. Katkevvoolutalitluse korral q2 Ud k = U d s 0,5 + 0,25 + k 2L kus k = . RTc Pinget tõstvaid pulsilaiusmuundureid soovitatakse kasutada võrguga sünkroniseeritud

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun