vihmapiisk on ümmargune, siis muudab valgus suunda keskmiselt 138 kraadi. Vikerkaare keskpunkt asub täpselt Päikese vastaspunktis, seega tekib vikerkaar 180- 138=42 kraadi kaugusel vastaspunktist[7]. · Näiteks vääriskivide üks tähtsamaid karakteristikuid on "tuli", mis on kalliskivi omadus valgust spektriks lahutada. "Tuli" sõltub ka kalliskivi lihvitusest ning ka kalliskivi värvist (mis võib vähendada dispersiooni efekti)[8][9]. Teisalt, pulsarite (kiiresti pöörlevate neutrontähtede) signaali registreerimisaeg on dispersiooni tõttu erineva lainepikkuse jaoks erinev, kuigi pulseerimine toimib korraga üle laia spektriala. Tähtedevahelise aine ioniseeritud komponendid on disperseeriva toimega, seega Maale jõuavad madalamad sagedused hiljem kui kõrgemad sagedused[9]. · Dispersiooni abil uuritakse elektromagnetlainete vastastikmõju ainega
aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri-suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud pildistamise tulemusel ilmusid ülesvõtetele galaktikad, mis pärinevad väga varajasest Universumist, olles kuni 12 miljardi aasta vanused. Ka kaugete supernoovade mõõtmine täpsustas Universumi käitumist tulemused viitavad, et Universumi paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav
automaatsed gaasiregulaatorid majakates ja boides 1920 Ch. E. Guillaume, Sevres, täppismõõtmised, anomaalsed sulamid Elektromagnetiline kiirgus 1909 G. Marconi, London, panus raadiosidesse (saatja ja detektor) 1928 O. W. Richardson, London, termoionisatsiooni seadus dioodis 1947 E. V. Appleton, London, raadiolainete murdumine ionosfääris, Appletoni kiht 1974 M. Ryle, Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees 1974 A. Hewish, Cambridge, otsustav osa pulsarite avastamisel 1993 R. A. Hulse, Princeton neutrontähtedest lähiskakspulsari avastamine, grav. lainete allikas 1978 A. A. Penzias, Holmdel, N. J. , R. W. Wilson, Holmdel, N. J. , kosmoloogiline kiirgusfoon 1901 W. C. Röntgen, München, X-kiirte avastamine 1914 M. von Laue, Frankfurt, X-kiirte difraktsioon kristallides 1915 W. H. Bragg, London, W. L. Bragg, Manchester, Kristalli struktuuri analüüs X-kiirte abil
saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri- suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud pildistamise tulemusel ilmusid ülesvõtetele galaktikad, mis pärinevad väga varajasest Universumist, olles kuni 12 miljardi aasta vanused. Ka kaugete supernoovade mõõtmine täpsustas Universumi käitumist tulemused viitavad, et Universumi paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning
Mõnikord nimetatakse neutrontähti ka pulsariteks. Seda sellepärast, et nad pöörlevad väga kiiresti ja saadavad oma ülitugeva magnetvälja (Maa magnetväljast ligi triljon korda suurem) tõttu välja korrapäraseid raadioimpulsse. Impulsi edasikandjateks on vabad elektronid, mis magnetvälja kiirendava toime tõttu neutrontähe pinnalt lahkuvad. Kuna elektronid lahkuvad peamiselt magnetpoolustelt, siis on väljuvad impulsid kosmosesse suunatud kitsa kiirtekimbuna. Teatud aja jooksul aga pulsarite pöörlemine magnetvälja nõrgenemisega, aga lakkab ja järele jääb tavaline neutrontäht. Viimane aga võib uuesti reaktiveeruda, kui ta millegi arvelt massi juurde saab. Neutrontähe ehitus Kõige pealmine kiht koosneb tavalistest aatomituumadest ja samuti elektronidest. Atmosfäär on umbes ühe meetri paksune, sellele järgneb tahke koorik. Tähe gravitatsioonilised jõud piiravad mägede kõrgusi ainult paari sentimeetrini. Sügavamale minnes, esineb aina enam aatomi tuumi, kus
annaabi.ee 
