Kui supernoova plahvatanud ümbris on laiali lennanud, paljastub selle keskel pisike tihe kera, endise tähe tuum, mille olemus sõltub järelejäänud massist. Kui massist jääb vahemikul 1,5-3 Päikese massi, on tegu neutrontähega. Kui plahvatusest jääb järele enam kui 3 Päikese massi, variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Vastsündinud neutrontäht pöörleb tohutu kiirusega. Kiirestipöörlev neutrontäht on vaadeldav pulsarina või röntgenpurskurina. Aja möödudes pöörlemine aeglustub ja neutrontähe vaatlemine muutub üha raskemaks. Kui pöörane neutrontäht rahunenud, on jäänud järele paarikümne kilomeetrise läbimõõduga tihe surnud täht.(Heikki Oja "Põhjanael) Tähtede suremisel tekivad ka udukogud. Kui väike, Päikese-sarnane täht sureb, paiskab ta eemale oma gaasiümbrise, mis moodustab rõngas-ehk planetaarudu
ülitihedaks. Kui supernoova plahvatanud ümbris on laiali lennanud, paljastub selle keskel pisike tihe kera, endise tähe tuum, mille olemus sõltub järelejäänud massist. Kui massist jääb vahemikul 1,5-3 Päikese massi, on tegu neutrontähega. Kui plahvatusest jääb järele enam kui 3 Päikese massi, variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Vastsündinud neutrontäht pöörleb tohutu kiirusega. Kiirestipöörlev neutrontäht on vaadeldav pulsarina või röntgenpurskurina. Aja möödudes pöörlemine aeglustub ja neutrontähe vaatlemine muutub üha raskemaks. Kui pöörane neutrontäht rahunenud, on jäänud järele paarikümne kilomeetrise läbimõõduga tihe surnud täht. Tähtede suremisel tekivad ka udukogud. Kui väike, Päikese-sarnane täht sureb, paiskab ta eemale oma gaasiümbrise, mis moodustab rõngas-ehk planetaarudu. Seda
annaabi.ee 
