EESTI PULMA TRADITSIOONID
kehasse töödeldud kleidid, valitsevaks värvitooniks sai valge.
Loori, mida tol ajal ka leieriks nimetati, hakkasid moekamad pruudid kandma juba 19.sajandi
lõpu paiku.
Pruudikimbu komme on hilisem ja pärit 20.sajandi algusest. Sajandivahetuse mälestustest on
teada, et talvel polnud ühelgi pruudil lilli, suvel olid mõnel rukkililled.
Pulmasöögid
19 sajandi lõpupoole hakkas üldine söögisedel muutuma ja see kajastus ka pulmatoitude
valimisel. Taludes hakati valmistama sööke, mida varem vaid mõisas või linnas lauale pandi,
näiteks salateid ja magustoite, mida taludes varem ei tuntud. Ilmusid oskuste ja vilumustega
külakokad, kelle tööks oligi pidusöökide tegemise juhtimine. Pulmadeks tapeti kindlasti üks
või mitu looma olenevalt talu jõukusest. Tähtsal kohal oli ka pulmaleibade tegemine.
Küpsetati peenleiba ja kuuma veega hapnema pandud magushaput leiba, saia, korpe, pirukaid
ja mitmesuguseid küpsiseid.