Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Kreutzwald annab „Viinakatkus“ kõrtsist negatiivse, erapooliku välisvaate: lagunenud maja, kus
hädapärast leiab inimestele ruumi. Kuigi kõrts on eesti külaelu sümbol, toonase talupoegkonna
staatuse sümbol – talupojad olid ju viinahimulised. „Viinakatk“ lõpeb tegelaste jaoks šokeerivalt –
kuulutatakse, et tehakse pulmad ilma alkoholita (mitte keegi ei usu seda, sest see on võimatu ja nii
ei tehta). Kreutzwald ründas sellega pulmatava/-rituaali, sest sinna juurde kuulus alati alkohol, nt
paljude mängude eelduseks oli alkoholi tarbimine.
19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses
Orjus on ühiskondlik formatsioon = mõisamajandus, mida iseloomustab keskaegne või feodaalne
sõltuvus. Pärisorjuse moodustavad:
o mõisnike käes olev politsei- ja kohtuvõim;
o taluoegade sunnismaisus;
o talupoegi müüakse maast lahus.
Orjus tähendab, et talupoegadel pole õigusi. Kõrgem seisus ei tunnista alama isikliku tahte
annaabi.ee 
