mis on kohastunud eri liiki toidu söömiseks. Näiteks Suur-Paradiisilinnu nokk sobib ideaalselt papaiade, banaanide ja metskirsside söömiseks. Mõningatel paradiisilindudel on aga peenike vibukujuline kaardunud nokk, millega nad sambla seest ja puukoore alt putukaid otsivad. Paljunemine Erinevate paradiisilindude käitumine on mängimise ajal erinev. Iga isaslind proovib emaslindu enda juurde meelitada muljetavaldava pulmatantsuga, millele ta pühendab rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus
Pearindmiku eesotsas asuvad lõugkobijad ehk lõugtundlad, mida nad kasutavad ka mürgi sisestamiseks saaklooma. Isased hoiavad emast nendega paaritumise ajal kinni. Kopulatsioon ehk paaritumise akt on isastele ämblikele seotud riskiga, sest emased on agressiivsed ja näevad halvem. Hädaohu vähendamiseks kasutatakse trikke. Näiteks hüpikämbliklaste esinevad esinevad pulmatantsuga, mõned krabiämblikud mässivad emase enne paaritumist õrna võrguniidistikku või tuuakse pulmakink ehk võrku mässitud saakloom. VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=mRnCeg‐EWio *Ämblike omapäraks on võrgu‐ ehk nö siidiaparaat, sest kõik ämblikud ei koo traditsioonilist võrku, vaid kasutavad seda muul otstarbel. See toimib neil juba munast koorudes. Mõned beebid teevad endale sündides ise pesa
annaabi.ee 
