Eesti murded I konspekt
o ajaloolise ks-ühendi assimilatsioon on andnud translatiivis se-tunnuse, nt puruse ‘puruks’, konditsionaalis on see –s, nt oles ‘oleks’;
o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’;
Keskrühm
Vigala, Kirbla, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori murrakud ning Audru põhjaosa murrak;
Kõige enam läänemurdele iseloomulikke jooni. Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega;
erijooned:
o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi;
Lõunaeestilised jooned:
o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’;
o i-, u-verbide da-infinitiiv on tunnuseta, nt likku ‘liikuda’, ma-infinitiiv sisekaoline kikma ‘kiikuma’;
o oleviku mitmuse 3. pööre on TA ja sisekaoline, nt anDvaD ‘annavad’;
o di-tunnuseline impersonaal kaasrõhulise silbi järel, nt kasvattaDi;
Viljandimaaga ühised jooned:
annaabi.ee 
