Eesti kirjandus I, kordamine
jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis
pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile
hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati
põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake.
Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused
tolle aja moodi järgides.
Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna
siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka
lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast.
Brockmanni kiidulaul eesti keelele.
3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat
Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann,
Arvelius, Luce ja Holtz
Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks
oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et
alamkihtide elu oleks parem