Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110
isased ja emased omavahel kokku ei puutugi, nad lasevad oma sugurakud vette, kus
need ühinevad, st viljastuvad kehaväliselt. Kuival maal elavad selgrootud, näiteks
putukad ja ämblikud, paarituvad, neil on kehasisene viljastumine.
Üksikult elavad putukad peavad partneri leidmiseks vaeva nägema. Liblikad
saadavad välja lõhnasignaale, rohutirtsud ja tsikaadid lasevad kuuldavale kõlavaid
peibutushelisid. Osal selgrootutel kaasneb paaritumisega omapärane pulmarituaal,
mis näiteks ämblikul ja palvetajaritsikal võib lõppeda isase nahkapistmisega.
Pilt ja alltekst: Isast ninasarvikpõrnikat eristab emasest suur sarv. Paaritumisel viib
isane putukas oma seemnerakud emase kehasse.
Viljastumine jaguneb kaheks:
1. Kehasisene viljastamine - toimub keha sees (nt uss, ämblik, putukas);
2. Kehaväline viljastamine - toimub väljaspool keha vees (nt vähk, meririst, karp,
meduus, käsn).
Huvitav