Riietumine keskajal
Järgmisel
aastasajal kuulus elegantseima mõrsjarüü au mustale sametkleidile, mille alt paistis välja
punasest siidist alusseelik.
Alates XVI sajandist hakkas pruudi riietuses, eriti saksa suurnike perekondades,
üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa
spetsiifiliseks moeks. Mujal Euroopas levis valge pruutkleit alles XVIII sajandi lõpust.
Kunagine leinavärvus valge sai süütuse ja puhtuse sümboliks. Pulmariietuse püsivaimaks
aksessuaariks peetakse pärga, mis oli kasutusel juba antiikajal.
Rõivalisandid
XIII- XIV sajandil olid kasutusel eest nööriga seotavad keebid. Nööbid, valmistati
nahast, luust või metallist, tulid kasutusele alles XII sajandil. Selle ajani täitsid seda
otstarvet paelad ja pandlad, mis samuti ka riiet kaunistasid. Üks vanemaid
riidekinnitusvahendeid on ka riidenõel. IX sajandil kasutati kogu Euroopas riiete
ehtimiseks vääriskive
annaabi.ee 
