Pulmad peiukodus
müümisest. Kohati oli ettenähtud rahasummagi. Kursi kihelkonnast teatakse, et
vakaraha oli täite andide puhul kaks rubla. Siin oli tegemist kahe iseseisva tava
vakajagamise ja rahakorjamise omalaadse kombinatsiooniga. Võimalik, et kahe
kombe liitumist on põhjustanud ka vaka lunastamise tava tuhmumine ja selle
ülekandumine veime lunastamiseks.
Kollektiivse abistamise peamiseks vormiks pulmades oli rahakorjamine.
Pulmarahvalt noorpaari heaks rahakorjamise komme sai ilmselt laiema ulatuse alles
19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja
sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise
kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt
erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis,
Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis
annaabi.ee 
